Sõda algas homme

Tänase loengu ja päevakajalise valguses hakkas paar mõtet sellisel kipitama, et peavad välja öeldud saama.
14. november 2015 ütleme me, et sõda algas eile. #prayforParis
Me oleme mõttes leinas. Koos kõigi nendega, kes kaotasid lähedase - poja, ema, tütre, isa, õe, venna. Koos kõigi nendega, kelle jaoks Pariis ei ole enam kunagi see linn, mis ta oli veel 12. novembril.

Piirid on kinni. Euroopa on nagu Uinuva Kaunitarina 100 aastasest unest ärganud. Kogu senine pagulaspoliitika lendab aknast välja. Just nii nagu esimese kuuliga lendab alati aknast välja igasugune poliitika.
See ei ole minu ütlemine. Ma kuulsin seda oma vennalt ja kui mälu mind ei peta, siis kuulub see ütlemine tegelikult hoopis ühele teisele mehele.

ISIS on muutnud islami tähenduse kogu Euroopa jaoks. Islamist on saanud terrori võrdusmärk. Selle valguses viskame me üle parda kõik need, kes sellesama õuduse eest eile ja täna Euroopasse põgenesid.
Kas me usume, et eilsed enesetaputerroristid on need samad õnnetud, kes enda ja oma lähedaste elu hinnaga Euroopasse püüavad pääseda? Mina ei usu.

Meie kohus on kaitsta ennast ja oma lähedasi. Me peame kaitsma oma süsteemi välise ohu eest ja on ilmselge, et Euroopa paneb piirid kinni.

Aga kas tõesti algas sõda eile?
Täna seminaris arutasime, et suurt sõda pole justkui ammu olnud. Vastupidi, peale Teist Maailmasõda on kogu aeg kuskil olnud sõda. See pole lihtsalt olnud meie sõda.

Ilmselt pole keegi meie seminarist sõda tundnud. Olgu taevas tänatud.
Mina ka ei ole. Aga ma tean, mida tähendab sõjast kõne saada. Kõne, mis teisel jõulupühal ütleb, et sõda on kätte saanud sinuga sama liha ja vere.
See paneb elule, sõjale ja kõigele muule teisiti vaatama.

Sõda sai kätte minu venna. Sellesama, kellelt ma kuulsin selle repliigi kuulide ja poliitika kohta.

Mõne arvates oligi see võõras sõda. Ta justkui polekski pidanud seal olema. Tegelikult oli sõda 2006 aastal Afganistaanis seesama, mis eile Pariisis.   
Minu vend, noor eesti mees, läks ise ja viis oma mehed peale paranemist sinna võõrasse sõtta veel kahel korral. Ta uskus, et kui see võõras sõda kontrolli alla saaks, ei jõua see sõda Euroopasse.
Aga jõudis.
Võõrväed, mida korduvalt oma nina võõrastesse asjadesse toppimises süüdistati, tõmmati Afganistaanist välja.
Nüüd on sõda meie õue peal.
Kas te usute, et ühe teise sõja eest põgenevad pagulased on selle põhjus?

Mina ei usu.